Tüüpilise ameeriklasena võib Steve Jobs müüa meile, eestlastele, ja ka kõikidele teistele maha ükskõik millise toote. Viimati oli selleks iPhone. Kuidas ta seda teeb?
Steve kannab kulunud teksaseid, kümnetaalaseid tosse ning ühevärvilist mitte-midagi-ütlevat pikkade varrukatega särki. Steve räägib, et Apple’il on olnud õnne muuta maailma – seda tervelt kaks korda. Esimene kord, kui tehti Macintosh ja teine kord kui tuli iPod koos iTunes’iga. Ja ta rääkis õigust, kui ütles, et see muutis tervet muusikatööstust. Ja nüüd on kätte jõudnud aeg 3nda tulemise jaoks. Ning õige aeg tuua presentatsiooni väljendid nagu “Revolutionary Phone“, “Breakthrough Internet Device“, “Widescreen iPod“. Ja bublik plaksutab iga Steve’i rõhutatud sõna peale. Müügijumala sõna peabki sellise efekti tagama.
iPhone. Revolutsiooniline? Heal juhul evolutsiooniline, kui minu käest küsida.
2MP kaameraga ei saa filmida. Pilte töödelda samuti ei saa. Resolutsioon iseenesest ei tähenda ilma välguta midagi, rääkimata sellest, et puudub zoom. Kaamerate poolest on teised tootjad juba praegu iPhone’st üle.
Muusikat otse internetist (iTunes’ist) alla laadida ei saa. Filme saab vaadata vaevalt kahe jagu enne kui aku tühjaks saab, kusjuures akut ennast vahetada üldse ei saagi. Ja laadida saab ainult iPod laadijaga. Järelikult ei oma iPhone kõiki iPod funktsioone ja seda ei saa sellena ka reklaamida. Sama oleks reklaamida marineeritud kurke hapukurkidena, kuna mõlemad on tehtud kurgist ja ligunenud vedelikus. Maitse on ikkagi natuke erinev, kas Te ei arva?
Niisiis, iPod jääb paralleelselt alles ja Apple saab müüa kahte kattuvate omadustega toodet eraldi (ning teenida ka suuremat kasumit, juhul kui ostjaid on). Umbes samamoodi nagu Ekspress Hotline pakub firmadele erinevate nimede all praktiliselt sama teenust – lihtsalt seetõttu, et nad suudavad seda müüa.
Helistamisest endast rääkides tundub, et kõige suurem uuendus on random access voicemail. Suur touchscreen on ju iseenesest tore, aga ka selle puhul ei ole Apple ainuke ega ka esimene (nagu Steve väitis), kes sellega hakkama on saanud. LG PRADA Phone puuteekraaniga telefon hakkab maksma küll natuke rohkem, aga turule tuleb juba 2007 aasta veebruaris – ja seda Euroopas, kuhu iPhone jõuab ilmselt alles aasta lõpus. Eks ole näha, kui kaua ja mismoodi see ekraan üldse vastu peab. Pole võimatu, et peale paarikuist kasutamist tuleb hakata seda kutsuma hoopis puudeekraaniks.
Interneti osas on vast kõige suurem muutus. Kasutatakse korralikku browserit (Steve’i sõnul on Safari koguni maailma parim browser, milles ma küll kahelda julgen). Enamus uusi internetiga seotud teenuseid, mida uus iPhone võimaldab, tulenevadki siis sellest samast tõsiasjast, et veebilehitseja on hea. Kusjuures tundub, et siin ei taheta mingeid riske võtta – mailiteenust hakkab pakkuma Yahoo!, samas kui Google’i mees on Apple’i Board of Directors liige. Kaks ettevõtet, kellel on täiesti vastandlik strateegiline visioon interneti arengu osas.
On räägitud, et kogu skandaal iPhone nime kasutamise ümber on kaval strateegia, et tuletada inimestele iPhone’i pidevalt meelde. Nimelt olla Cisco juba olnud valmis nime kasutamise osas kokkuleppeni jõudma, kui Steve otsustas käega lüüa ja minna konverentsile uut toodet tutvustama. Uut toodet, mille nime jaoks tal Põhja-Ameerikas kasutamisõigusi (veel) ei olnud.
Ma olen enamasti arvanud, et Ameerikas kasutatavad müügimeetodid Eestisse ei sobi, vähemalt mitte kohandamata. Ukselt-uksele müük jms. Peep Vainu show on samuti ameeriklastelt üle võetud ja kohalikku konteksti paigutatud. Populaarne küll, aga kui suur on tegelik kasutegur? Ma kaldun arvama, et meelelahutuslik element kipub seal tähtsamal kohal olema, kui reaalne kasu. Selle üle võib muidugi palju vaielda.
TÜ Kirjastus on välja andnud müügiõpiku, mis on kirjutatud ühe professori poolt, kes on Ameerikas 90ndatel enda turundusoskuseid otsemüügi peal lihvimas käinud. Too raamat on täis stereotüüpseid soovitusi stiilis “Kingi sekretärile pastakas – sekretär on müügimehe parim sõber.” Ühelt poolt naljakas ja teisalt karm reaalsus, kohati isegi hirmutav. Tegelikult võib olla hirmutav iga pilk ükskõik millise elukutse pidajate aiamaale. Kui ma õigesti mäletan, siis hoiatati seal isegi koerte eest (võin eksida). Egatahes manab filmi “Bad Taste” vaatamine tahtmatult muige näole, kui tegevustikku tuuakse hallide viigitud pükste ja ruudulise pintsakuga müügimees. Ja nagu õpik ütleb – kui vastu tuleb kuri koer, olgugi et ketis, pööra kannapealt ringi ning otsi uus lähenemine. Ning Steve Jobs on küllalt kaval müügimees, et ringi keerata, kui kuri koer kuskilt välja ilmub.
In 2005, Jobs responded to criticism of Apple’s poor recycling programs for e-waste in the U.S. by lashing out at environmental and other advocates at Apple’s Annual Meeting in Cupertino in April. When asked by a representative of a liberal investment fund why Apple’s programs lagged behind Dell’s and HP’s, Jobs wound up his critic by calling the advocates’ complaints “bullshit”. However, a few weeks later, Apple announced it would take back iPods for free at its retail stores. The Computer TakeBack Campaign responded by flying a banner from a plane over the Stanford University graduation at which Jobs was the commencement speaker. The banner read “Steve – Don’t be a mini-player recycle all e-waste”. In 2006 he further expanded Apple’s recycling programs to any U.S. customer who buys a new Mac. This program includes shipping and “environmentally friendly disposal” of their old systems.
Presentatsiooni kohta peab ütlema, et see on väga hästi läbi mõeldud ning teostatud. Mõningane spontaansus tundub üsna usutav. Ma olen endiselt kergelt optimistlik iPhone’i suhtes, aga usun siiski (peale kolmekordset teemasse süüvimist), et enamjaolt on tegemist RDA‘ga. Võib-olla läheb veel vaja neljandat ja viiendatki korda – juhuks kui mõni uus Stevenote ennast kuskil ilmutama peaks.
