Yahoo! Pipes – hakka torumeheks

Veebruar 9, 2007 kirjutas number 6

Matrixi I osa algus on meeles? Mr. Anderson tukub arvuti taga ja uudised jooksevad ekraanile. Nüüd on see mõneti reaalsuseks saamas. Yahoo! Pipes abil on võimalik RSS voogudega manipuleerida. Mul on tunne, et tegemist on käesoleva aasta ühe olulisema teenusega seoses info sorteerimisega. Seda kinnitab ka suur nõudlus, mille tõttu leidsin juba päev peale avamist kasutajaliidese asemel eest (praeguseks kadunud) kirja:

Our Pipes are clogged! We’ve called the plumbers!

Tegelikult on hoopis minu Google Reader torud umbes ning ma pean ise torumeheks hakkama, et uputama ei hakkaks. Tootja iseloomustab oma tange nii:

Pipes is a hosted service that lets you remix feeds and create new data mashups in a visual programming environment.

You can use Pipes to run your own web projects, or publish and share your own web services without ever having to write a line of code.

Baasiks on loomulikult Yahoo! User Interface Library. Matt Cutts (Google!) räägib õigust, et kui midagi sarnast varem ka olnud on, siis nüüd on see tehtud tavakasutaja jaoks seeditavaks (sama lihtne nagu blogimine).

Hetkel valmistab mulle kõige enam peavalu, et enamus “portaale” ei kasuta veel RSS vooge. Täiesti hämmastav, aga mul õnnestus leida vaid üks Eesti kinnisvara portaal, mille peal oma esimest katsetust korraldada. Siinkohal mõningad miinused, mis testimise käigus esile kerkisid:

  • moodulitel on ainult üks väljund – sel juhul peab kasutaja sama asja 2x sisestama, kui mul on soov seda sisestust kahes kohas kasutada
  • dropdown menu ja checklist sisenditena ei eksisteeri
  • asendada saab ainult RSS sisu mitte kasutaja sisestatud andmeid (samas on olemas BabelFish moodul, mille abil saab tõlkida)

Hiljem leidsin ühe teenuse, mille abil on võimalik moodulitesse lisada ka tavalisi lehti – selleks on Dapper. Igal juhul ma loodan, et ülaltoodud vead saavad lähiajal parandatud. Samas ei leia ma kuskilt midagi selle kohta, kas moodulite kirjutamine lastakse tulevikus vabaks või mitte.

Kokkuvõtteks? Lõpuks jõuavad uudised välja ikkagi mu Google Readerisse. Lihtsalt neid on nüüd vähem (järele on jäänud mulle olulisemad). Ilmselt pole see veel päris see, mida info sorteerimiseks vaja oleks, aga päris hea algus on tehtud.

Eliitblogid

jaanuar 30, 2007 kirjutas number 6

Sisu mõttes on olemas nii mõnigi eestlaste blogi, mida võiks elitaarseks nimetada, aga tõeliselt andekat disaini ja läbimõeldud struktureerimist siinmail naljalt näha ei saa. Võtke ette eliitblogide kataloog 9rules ja vaadake, mida WordPress tegelikult võimaldab. Päris muljetavaldav.

Sellest külaskäigust mõjutatuna vaatasin oma “tehtud töö” üle. Ja kui sinna lisada natuke statistikat ning kainet mõtlemist, siis tulemuseks oli nii mõnegi postituse kustutamine. Ei ole mingit mõtet omada kahte postitust, mis mõlemad räägivad samast asjast – üks põhjalikumalt ja teine pealiskaudselt (või lugemise ajaks isegi mõneti ebatäpselt). Veebis on niigi palju lootusetult vananenud infot. Blogides on tehtud informatsiooni korrastamine lihtsamast lihtsamaks – ja seda ma kavatsen ka kasutada.

Ka mul on alati suur soov kohe peale mõtete kirja panemist Publish nuppu vajutada. Aga mõtekam oleks hoopis üks väike paus pidada. Selle ajal tasuks ehk lugeda, kuidas kirjutada kvalitseetset sisu.

Steve Jobs ja vanad head kulunud teksad

jaanuar 21, 2007 kirjutas number 6

Tüüpilise ameeriklasena võib Steve Jobs müüa meile, eestlastele, ja ka kõikidele teistele maha ükskõik millise toote. Viimati oli selleks iPhone. Kuidas ta seda teeb?

Steve kannab kulunud teksaseid, kümnetaalaseid tosse ning ühevärvilist mitte-midagi-ütlevat pikkade varrukatega särki. Steve räägib, et Apple’il on olnud õnne muuta maailma – seda tervelt kaks korda. Esimene kord, kui tehti Macintosh ja teine kord kui tuli iPod koos iTunes’iga. Ja ta rääkis õigust, kui ütles, et see muutis tervet muusikatööstust. Ja nüüd on kätte jõudnud aeg 3nda tulemise jaoks. Ning õige aeg tuua presentatsiooni väljendid nagu “Revolutionary Phone“, “Breakthrough Internet Device“, “Widescreen iPod“. Ja bublik plaksutab iga Steve’i rõhutatud sõna peale. Müügijumala sõna peabki sellise efekti tagama.

iPhone. Revolutsiooniline? Heal juhul evolutsiooniline, kui minu käest küsida.

2MP kaameraga ei saa filmida. Pilte töödelda samuti ei saa. Resolutsioon iseenesest ei tähenda ilma välguta midagi, rääkimata sellest, et puudub zoom. Kaamerate poolest on teised tootjad juba praegu iPhone’st üle.

Muusikat otse internetist (iTunes’ist) alla laadida ei saa. Filme saab vaadata vaevalt kahe jagu enne kui aku tühjaks saab, kusjuures akut ennast vahetada üldse ei saagi. Ja laadida saab ainult iPod laadijaga. Järelikult ei oma iPhone kõiki iPod funktsioone ja seda ei saa sellena ka reklaamida. Sama oleks reklaamida marineeritud kurke hapukurkidena, kuna mõlemad on tehtud kurgist ja ligunenud vedelikus. Maitse on ikkagi natuke erinev, kas Te ei arva?

Niisiis, iPod jääb paralleelselt alles ja Apple saab müüa kahte kattuvate omadustega toodet eraldi (ning teenida ka suuremat kasumit, juhul kui ostjaid on). Umbes samamoodi nagu Ekspress Hotline pakub firmadele erinevate nimede all praktiliselt sama teenust – lihtsalt seetõttu, et nad suudavad seda müüa.

Helistamisest endast rääkides tundub, et kõige suurem uuendus on random access voicemail. Suur touchscreen on ju iseenesest tore, aga ka selle puhul ei ole Apple ainuke ega ka esimene (nagu Steve väitis), kes sellega hakkama on saanud. LG PRADA Phone puuteekraaniga telefon hakkab maksma küll natuke rohkem, aga turule tuleb juba 2007 aasta veebruaris – ja seda Euroopas, kuhu iPhone jõuab ilmselt alles aasta lõpus. Eks ole näha, kui kaua ja mismoodi see ekraan üldse vastu peab. Pole võimatu, et peale paarikuist kasutamist tuleb hakata seda kutsuma hoopis puudeekraaniks.

Interneti osas on vast kõige suurem muutus. Kasutatakse korralikku browserit (Steve’i sõnul on Safari koguni maailma parim browser, milles ma küll kahelda julgen). Enamus uusi internetiga seotud teenuseid, mida uus iPhone võimaldab, tulenevadki siis sellest samast tõsiasjast, et veebilehitseja on hea. Kusjuures tundub, et siin ei taheta mingeid riske võtta – mailiteenust hakkab pakkuma Yahoo!, samas kui Google’i mees on Apple’i Board of Directors liige. Kaks ettevõtet, kellel on täiesti vastandlik strateegiline visioon interneti arengu osas.

On räägitud, et kogu skandaal iPhone nime kasutamise ümber on kaval strateegia, et tuletada inimestele iPhone’i pidevalt meelde. Nimelt olla Cisco juba olnud valmis nime kasutamise osas kokkuleppeni jõudma, kui Steve otsustas käega lüüa ja minna konverentsile uut toodet tutvustama. Uut toodet, mille nime jaoks tal Põhja-Ameerikas kasutamisõigusi (veel) ei olnud.

Ma olen enamasti arvanud, et Ameerikas kasutatavad müügimeetodid Eestisse ei sobi, vähemalt mitte kohandamata. Ukselt-uksele müük jms. Peep Vainu show on samuti ameeriklastelt üle võetud ja kohalikku konteksti paigutatud. Populaarne küll, aga kui suur on tegelik kasutegur? Ma kaldun arvama, et meelelahutuslik element kipub seal tähtsamal kohal olema, kui reaalne kasu. Selle üle võib muidugi palju vaielda.

TÜ Kirjastus on välja andnud müügiõpiku, mis on kirjutatud ühe professori poolt, kes on Ameerikas 90ndatel enda turundusoskuseid otsemüügi peal lihvimas käinud. Too raamat on täis stereotüüpseid soovitusi stiilis “Kingi sekretärile pastakas – sekretär on müügimehe parim sõber.” Ühelt poolt naljakas ja teisalt karm reaalsus, kohati isegi hirmutav. Tegelikult võib olla hirmutav iga pilk ükskõik millise elukutse pidajate aiamaale. Kui ma õigesti mäletan, siis hoiatati seal isegi koerte eest (võin eksida). Egatahes manab filmi “Bad Taste” vaatamine tahtmatult muige näole, kui tegevustikku tuuakse hallide viigitud pükste ja ruudulise pintsakuga müügimees. Ja nagu õpik ütleb – kui vastu tuleb kuri koer, olgugi et ketis, pööra kannapealt ringi ning otsi uus lähenemine. Ning Steve Jobs on küllalt kaval müügimees, et ringi keerata, kui kuri koer kuskilt välja ilmub.

In 2005, Jobs responded to criticism of Apple’s poor recycling programs for e-waste in the U.S. by lashing out at environmental and other advocates at Apple’s Annual Meeting in Cupertino in April. When asked by a representative of a liberal investment fund why Apple’s programs lagged behind Dell’s and HP’s, Jobs wound up his critic by calling the advocates’ complaints “bullshit”. However, a few weeks later, Apple announced it would take back iPods for free at its retail stores. The Computer TakeBack Campaign responded by flying a banner from a plane over the Stanford University graduation at which Jobs was the commencement speaker. The banner read “Steve – Don’t be a mini-player recycle all e-waste”. In 2006 he further expanded Apple’s recycling programs to any U.S. customer who buys a new Mac. This program includes shipping and “environmentally friendly disposal” of their old systems.

Presentatsiooni kohta peab ütlema, et see on väga hästi läbi mõeldud ning teostatud. Mõningane spontaansus tundub üsna usutav. Ma olen endiselt kergelt optimistlik iPhone’i suhtes, aga usun siiski (peale kolmekordset teemasse süüvimist), et enamjaolt on tegemist RDA‘ga. Võib-olla läheb veel vaja neljandat ja viiendatki korda – juhuks kui mõni uus Stevenote ennast kuskil ilmutama peaks.

24/7 tülpinud ja sellega rahul

jaanuar 20, 2007 kirjutas number 6

Mind pani mr. Costello kommentaar mu eelmisele postitusele natuke mõtlema. Selline olukord – seisan Säästumarketi sabas ja tervitan müüjat. Ei mingit vastust. Mida teha? Kui üldse midagi.

  1. Tänan pärast maksmist kõvahäälselt ja sunnin müüjat reageerima (ellu ärkama?).
  2. Lasen lendu kommentaari stiilis a la “Kui ebaviisikas müüjanna meil siin täna on!” Kui müüja pilgu minu poole pöörab, lisan veel tagantjärgi, naeratage palun natuke.
  3. Ootan Säästukaarti piinlikkusega vastu letti koputades, millal juba maksta saab, topin asjad kiiruga kotti ja kõnnin minema.

Väike kõrvalepõige. Tegin mõned nädalad tagasi väikest uurimustööd turistide arvamusest Tallinna kohta. Ajaveebe lugedes selgus, et enamuse mulje on positiivne. Peaaegu mitte ühtegi halvustavat märkust. Aga kui millegagi rahul ei oldud, siis just teeninduskultuuriga.

Ma olen ise töötanud müügis ja olen püüdnud kõiki kliente vähemalt viisakalt tervitada. Kui mitte joviaalselt, siis vähemalt reserveeritud naeratusega. Kui inimene töötab teenindussektoris, siis peaks ta ka käituma vastavalt. See kehtib minu meelest iga ameti pidamise kohta. Ainult ise saab enda elu kergemaks teha. Kui Richelieu enne surma küsis midagi, mis leevendaks väga tugevat valu, olla ta ihuarst vastanud, et ainus mõjuv ravim oleks kolm lusikatäit nalju pärast sööki.

Olgu. Ütleme, et sind ei tervitata. So what? Aga mida teha siis kui müüja tervitab kõiki teisi järjekorras ja sind mitte?

Loodi uus pank – AS Prisma Peremarket

jaanuar 20, 2007 kirjutas number 6

Vahest pole hea täpne olla. Näiteks kui lähed Prismasse piima järele, omal täpne raha taskus. Ja kui üks nendest vähestest rahatähtedest juhtub olema rikutud, siis müüja lihtsalt keeldub seda vastu võtmast.

Eesti Vabariigi Rahaseadus

§ 6. Vigastatud ja rikutud raha

Vigastatud ja rikutud Eesti Vabariigi pangatähti ja münte võtavad vastu ning asendavad uutega Eesti Pank ning tema volitatud pangad tingimusel, et pangatähest on säilinud rohkem kui pool ning on tervikuna loetav selle seeria ja number; mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg. Muud juriidilised isikud ei ole kohustatud vigastatud ja rikutud pangatähti ega münte vastu võtma.

Nii et tegelikult on müüjal õigus. Aga häid pannkooke ilma piimata ju ei tee ja pank on kaugel. Mis edasi? Nõua juhatajat! Selle peale hakkavad teised järjekorras seisjad kõvahäälselt protestima – nad on juba niigi üle 5 minuti järjekorras seisnud. Müüjal ei jää lihtsalt muud üle, kui Su katkine 2-kroonine vastu võtta ning punastada. Ja pannkoogid on müüja kibestumise võrra maitsvamad :)

Kuidas saada rohkem külastajaid?

jaanuar 19, 2007 kirjutas number 6

Võtame kõige lihtsamad võtted punktide haaval läbi. Ärge muretsege – midagi installeerida pole vaja. Niisiis, kuidas saada rohkem külastajaid:

  1. Pane oma ajaveeb blogikataloogi.
    1. blog.tr.ee – suurim eestikeelne blogide kataloog
    2. technorati“Who’s saying what. Right now.”
    3. blogdup – üks paljudest suurtes kataloogidest.
    4. 9rules – n.ö. eliitblogide kataloog – sinna sind valitakse, mitte ei lisata automaatselt
    5. kuuldatavasti on ka Postimehel käinud peast läbi mõte oma blogide kataloog teha – jääme ootama
  2. Vaheta teiste blogijatega linke.
  3. Kommenteeri teistes blogides, juhul kui Sul öelda midagi
    1. asjalikku
    2. uut
    3. teemaga seonduvat
  4. Proovi alati kommenteerida nii hästi, kui suudad. Näide halvast kommentaarist: “Tore postitus …”
  5. Vaata järgi, kas külastajal on võimalik postitustega Atom või RSS abil kursis olla.
  6. Kirjuta regulaarselt.
  7. Pööra põhitähelepanu sisule mitte disainile.
  8. Mõtle läbi:
    1. Miks sa kirjutad?
    2. Kellele sa kirjutad?
    3. Ja kirjuta vastavalt sellele…
  9. Kasuta võimalusi, mida social bookmarking pakub:
    1. del.icio.us
    2. reddit
    3. digg

Loomulikult tuleb eelnevale loetelule veel lisada konkreetsuse nõue (kui just pole tegemist ilukirjandusliku ajaveebiga). Blogidesse minnakse informatsiooni või meelelahutuse järele – kui see on ära uppunud mõttetu bla-bla-bla vahele, siis on kergem mujalt edasi otsida ning edaspidi mitte tagasi tulla.

Ärge spämmige. Pole vaja igal pool pidevalt kommenteerida ja kõigile tuttavatele koguaeg linke jagada. See tüütab neid ja annab lõppkokkuvõttes hoopis vastupidise efekti. Netikett kehtib ka blogides.

Arvesta sellega, et blogidesse kirjutatu jääb internetti üles väga pikaks ajaks. Mõtle, enne kui kirjutad. Ja mõtle pärast seda, kui oled kirjutanud – “publish” nupp on ka 5 minuti pärast samas kohas olemas.

Ja lõpetuseks kõige olulisem punkt: Kas Sa ise loeksid oma blogi?

Olla eriline – see on olla küündimatu

jaanuar 12, 2007 kirjutas number 6

Tegelikult on minuga nii, et kui ma näen või kuulen midagi ilusat, siis mõtlen, et võiks ise ka millegi sellisega hakkama saada, aga siis poleks see ju enam originaalne. Aga et originaalis midagi väga head valmis teha – selleks on vaja olla “eriline”.

Selline mõtteavaldus tuli mu postkasti peale seda, kui olime rääkinud muusikast. Ma olin tihti selle üle mõtelnud, kas selleks, et midagi hästi teha, on vaja rohkem pealehakkamist või annet. Ja mis ma olen avastanud? Kõige rohkem on vaja õnne. Ükskõik, kui raske või kerge mõni ülesanne on, otsustab tihtilugu just juhus vahe õnnestumise ning läbikukkumise vahel. Loomulikult on vaja iga eesmärgi saavutamise nimel maksimaalselt tööd teha, kuid – mida suurem ülesanne, seda määravamaks võib butterfly effect lõppkokkuvõttes saada. Võib-olla just seetõttu ma olengi nii paelutud C. G. Jung’ist ja Yijing‘ist, mida esimene oma eluajal ka propageeris.

Yijing’i näol on sisuliselt tegemist ennustamisega, kuigi mõnede meelest on see koguni elustiil või -filosoofia. Mina paigutaksin ta pigem meelelahutuse alla. Hea meelelahutus töötab mitmel tasandil, eks ole. Erinevalt horoskoopidest annab Yijing hämmastavaid ja mitmetitõlgendatavaid vastuseid (tulemusi). Õnneks on too raamat olemas ka eesti keeles – äkki on kellelgi sünnipäev tulemas?

Nüüd tagasi esialgse teema juurde. Kuna jutt käis sisuliselt ja sisulisest jäljendamisest, siis vastasin talle:

Väga vähe on neid, kes on nii andekad, et suudavad kõike täpselt jäljendada. Kui sa seda ei suuda, siis tulemus erineb plaanitavast eesmärgist tuntavalt ja seega pole mingit põhjust karta, et sa pole eriline :) Pigem vastupidi.

Atom versus RSS

jaanuar 11, 2007 kirjutas number 6

Kes keda?

Tegelikult on vastus võrdlemisi lihtne. Kellele meeldib inglise keelset tehnilist teksti lugeda, siis üsnagi ammendava võrdluse annab Sam Ruby (Apache Software Foundation, IBM) koos oma tiimiga.

Teeme lühidalt. RSS’i enam ei arendata, kood on n.ö. frozen, kuigi kuulub Creative Common licence alla, mis lubab RSS’i küll edasi arendada, kuid teise nime all. Atom ongi RSS’i edasiarendus, nii et sisuliselt räägime me sellest, kas minna üle uuele versioonile või mitte.

Kui vaadata, millised väljad on kummalgi uudistevool kohustuslikud, siis Atom nõuab viimati muudetud (last-updated) aega. Igaüks otsustab ise, kas see tuleb kasuks või kahjuks. RSS otseselt artiklit kokkuvõtvat teksti ei nõua, kuid Atom’il on eraldi kokkuvõte (summary) ja sisu (content), mis on väga heaks tööriistaks näiteks sel juhul, kui postituse sisuks on mõni video Youtube’st. Lisaks ei suuda RSS eristada, kas feed‘is asuva teksti näol on tegemist tavalise tekstiga, HTML’iga või XML’ga. Sellest ka mõned segased veateated vahest.

Võiks öelda, et RSS elab edasi vana rasva peal – eelkõige võlgneb ta tänu oma laiale levikule. Näiteks WordPressi blogimismootoritel puudub default‘ina Atom, kuid RSS on olemas. Selge see, et enamus ei hakka uusi widgeteid otsima (kui nad üldse teavad, mida otsida) – kusjuures WordPressi puhul ei olegi seda võimalik teha, kui blogi enda serveris ei hoita.

Mainisin juba ülal, et Atom pole veel nii levinud kui RSS. Seevastu pole viimane standardiseeritud ja erinevad versioonid ei pruugi ühilduda. Enamus feed reader‘eid toetab mõlemat, Google’i blogimismootor aga seevastu ainult Atomit, kuigi Google Reader loeb mõlemat. Nii et võtkem eeskuju Google’st ja eelistagem Atom’it!