24/7 tülpinud ja sellega rahul

Mind pani mr. Costello kommentaar mu eelmisele postitusele natuke mõtlema. Selline olukord – seisan Säästumarketi sabas ja tervitan müüjat. Ei mingit vastust. Mida teha? Kui üldse midagi.

  1. Tänan pärast maksmist kõvahäälselt ja sunnin müüjat reageerima (ellu ärkama?).
  2. Lasen lendu kommentaari stiilis a la “Kui ebaviisikas müüjanna meil siin täna on!” Kui müüja pilgu minu poole pöörab, lisan veel tagantjärgi, naeratage palun natuke.
  3. Ootan Säästukaarti piinlikkusega vastu letti koputades, millal juba maksta saab, topin asjad kiiruga kotti ja kõnnin minema.

Väike kõrvalepõige. Tegin mõned nädalad tagasi väikest uurimustööd turistide arvamusest Tallinna kohta. Ajaveebe lugedes selgus, et enamuse mulje on positiivne. Peaaegu mitte ühtegi halvustavat märkust. Aga kui millegagi rahul ei oldud, siis just teeninduskultuuriga.

Ma olen ise töötanud müügis ja olen püüdnud kõiki kliente vähemalt viisakalt tervitada. Kui mitte joviaalselt, siis vähemalt reserveeritud naeratusega. Kui inimene töötab teenindussektoris, siis peaks ta ka käituma vastavalt. See kehtib minu meelest iga ameti pidamise kohta. Ainult ise saab enda elu kergemaks teha. Kui Richelieu enne surma küsis midagi, mis leevendaks väga tugevat valu, olla ta ihuarst vastanud, et ainus mõjuv ravim oleks kolm lusikatäit nalju pärast sööki.

Olgu. Ütleme, et sind ei tervitata. So what? Aga mida teha siis kui müüja tervitab kõiki teisi järjekorras ja sind mitte?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: